Külmemad ilmad on maad võtnud. Vaatamata sellele jooksevad kasemahlad ja muru nigeleb. Aga nüüd hoopis asistematel teemadel. Nimelt, jõudis täna mulle kohale tõsiasi, et eraisiku õigused on vaid sümboolsed võrreldes juriidilise isiku omadega. Kui tahta maailmas normaalselt, väljaspool tarbimisühiskonda eksisteerida siis peaks iga füüsiline isik soetama ka enda taha ka juriidilise isiku. Kõlab skisofreeniliselt? Kuidas see tõsiasi siis mulle kohale jõudis. Nimelt, täna helistati mulle kodakondsus ja migratsiooniametist. Seda seoses novembrikuise MoKSi residendi Vahram Muradyaniga Armeeniast, kelle viisakutse vormistamise kallal praegu bürokraatiline tegevus hoogsalt käib. Nimelt ütles tädi, et 1.01.07 on kehtima hakanud uus välismaalaste seadus (välismaalased on need inimesed kel on vaja eestisse tulekuks viisat, Armeenia on samuti üks selliseid tigedaid arengumaid, kelle inimesi Eesti peab eemal hoidma) ja sellega seoses ei saa Vahram EEstisse midagi niisama lihtsalt tulla kunsti tegema. Selleks peab registreerima tema tööloa. Selgitasin küll, et Vahramiga ei seo meid töölepingud, et ta tuleb siia lihtsalt inspiratsiooni koguma ja joonistama (pidin asja kontoriinimeste jaoks sellisesse lihtsasse keelde sõnastama). Elab Moostes omal kulul ja meie poolt on talle kasutamiseks ruumid eluks ja tööks. Aga vot sõna TÖÖ oli siinkohal ja enne suur viga. Selle peale hakkasidki kõik häirekellad helisema. Nüüd ei jää muud üle kui tuleb kutse vormistamiseks täita veel ports pabereid (ps. see on ainult kutse- sellele järgneb viisa kadalipp). Ja üks tobedatest paberitest peaks tõestama, et Vahram Muradyan on kunstnik. Ülikooli lõpudiplom ei ole selleks adekvaatne. Selgitasin küll, et tegemist on vabakutselise kunstnikuga ja tavaliselt kunstnikud teenivad leiba äraelamiseks hoopis teistmoodi ettevõtmistes kui kunsntikuna. Aga mõni firma st. juriidiline isik oma templi ja blanketiga peaks tõestama seda, et Vahram on kunstnik. Kuidas on kunstiinimesed, kas teie kunstnikuks olemist ka mõni juriidiline isik tõestada võiks? Või peaksite hoopis omaenese juriidilise isiku loomise peale mõtlema hakkma. Mõelge seda! Varsti võib see olla ellujäämisküsimus.
Nonüüd on küll kaua aega mööda läinud viimasest sissekandest. Aeg viga parandada. 19.märtsil saabusid MoKSi resideeruma Catherine Dalfin ja Olivier Volcovici. Catherine on õppinud Sorbonnis kirjandust ja kunstiajalugu. Töötanud raadios ja teinud seal dokumentaalkuuldemänge, niimoodi jõudnud dokumentaalfilmini. Ta usub sõnadeülesesse kommunikatsiooni, niiet tema filmidel, kui seal ka on sõnadialoogi, pole subtiitreid tavaliselt vaja. Olen praeguseks kaenud kahte tema filmi Passer- by ja Can you go quickly to the sun? Mõlemad on tehtud Lätis. Üks Liepajas Karosta linnaosas ja teine Irbene raadioteleskoobi juures. Need on nagu filmid ajaaugust, Stalkeri tsoonist. Rahuliku tempoga, inimesi vaatlevad, keskse tegelaskujuta, kui mitte pidada keskseks tegelaseks paika ennast. Ta ei kasuta filmides kunagi tõlgi abi. Sümpaatne inimene ja sümpaatsed filmid. Mis ta siin tegema hakkab, eks näe.
Olivier töötab professionaalse kaameramehena suurte filmiproduktsioonifirmade nagu HBO juures. Vahepeal teeb aga iseseisvalt filme, et ise otsustada, nagu ta ütleb.
Just nimelt. Kuigi väljas juba sulab on MoKSi torud endiselt jääs. Kuigi täna, kraani keeramisel juba kostus torudest paljut6otavad korinat, ei juhtund sellegipoolest midagi enamat. MoKSis ongi tegelt praegu nagu anti-ahjus. Viimaste nädalate külm on keevitunud hoone üle meetripaksustesse kiviseintesse ja nüüd see külm siis kütabki. Ei aita ahjuküte ega radiaatorid, vaid viin. Ainus veel mis rinna kergemaks teeb on avatud akendest-ustes 6uesula sisselaskmine. See koht k6lbab praegu t6esti vaid pakaseteraapiaks...
MoKSi loengud, KUULUTUS. KUULUTUS! Tulge kaema, kuulama ja jutlema: 8.märtsil (kell 12- 14) Viljandi Kultuuriakadeemias ja 9. märtsil (16-18) Eesti Kunstiakadeemia (EKA) aulas. Loengute ettekääne on PostsovkhoZi antoloogiaraamat ja siduv teema: Miks PostsovkhoZ otsa sai. Viljandis v6tavad ses asjus s6na Evelyn ja John. EKAs lööb kaasa ka Jaan Tootsen, kes räägib oma filmi Avasta rikas nurgatagune kosmoses ülesv6tmisintriigidest Moostes.
After a year of editing and of course 6 years of running the event, a solid document has been assembled and printed about PostsovkhoZ, the MoKS Summer Art Symposium. This edition is limited to 1000 copies. A release event was held in Tartu at the Rael Artel gallery on Tuesday, February 6th (see photos). Thanks to Rael for hosting us and to everyone who came out for pickled herring and vodka. In the near future we will be making book presentations in Tallinn, Viljandi and Helsinki. We will also be slowly distributing copies to each artist who participated in the event and helped make it unique.
Ja kätte jõudiski see kauaoodatud päev. Trükikojast sai ära toodud esimesed 104 raamatut. Raamatu esmaesitlusele (RA galeriisse Tartus) kogunenud avavad hingevärinal raamatupakki!
Täna siis sai raamatu esitluspäev paika pandud. 6.veebruar RA Gallerys, Tartu südalinnas. Samal päeval kui see ka trükikojast välja tuleb. Ahjusoe niisiis. Raamatutegemine on mind täiesti raamatuusku pööranud. Iga inimene peaks oma elus vähemalt ühe raamatu kokku panema ja välja andma. See on kummaline teada, et tekstid mis muidu olid ainult su vihikus või digitaalsel kujul arvutis või ilmavõrgus on korraga tekitatud 126 leheküljele ja 1000 eksemplaris. Muidugi võib need 1000 eksemplari kapinurka peita aga ka need tulevad sealt kunagi välja...1000 eksemplari on raske ajaloo eest peita. Niiet 1000 eksemplari kõvaköites teksti ja pilti. Superkogemus see raamatu sünd. Samuti sai möödund reedel olla raamatu sünnitusprotsessi juures. Oli ikka uskumatu tunne kui esimesed poognad Heidelbergi trükimasinast Greifi trükikojas välja tulid. :-)
Aga muidu kirjutan praegu Ahjalt. Mooste magab.
Jaanuaris olen ma koristaja. Kutsun seda enda lohutuseks töö-joogaks. Tegelt on täitsa mõnus vaadata kuidas seintele MoKSis tegutsetud aastate jooksul kogunenud tahm, mured, rõõm, värv ja higi seintelt maha tuleb. Sa nühid ja konkreetselt on tulemus kohe näha. Praeguseks on pestud, lihvitud ja värvitud magamistuba (seinad sooja oliivikarva), ning hetkel tegelen teist nädalat ateljeega. Seda ma euroremontima ei hakka vaid pesen. Pooltelt seintelt peegeldub juba palju rohkem valgust vastu. Muidu on siin vaikne, nagu jaanuaris ikka. Ülle Linakojast tuli läbi ja uuris, kuna ma saaks talle vähe digivideo monteerimissaladusi õpetada. Praegu olevat tal ka selline vaikne aeg ja külastajaid eriti ei käivat. Leppisin kokku kunagi järgmisel nädalal. Siis kui taas Mooste peal olen.
New gallery of photos by John Grzinich, an exhibition of pattern images.
http://www.ylikool.ee/
vaata "silmale" link.
äitah! Jaan Tootsen.
Welcome to the MoKS blog. Here you can find out more about what happens around MoKS, the artists and the people who are involved.
For other news and the event archive please check the main MoKS website.