MoKSi eestvedamisel külastavad oktoobrist detsembrini Põlva maakonna koole loovisikud Eestist ja välismaalt. Kunstnikud viivad koolides läbi praktilisi töötubasid ja tutvustavad oma loomingut. Projekti idee pärineb 2009. aastast Jana Huulelt, kes koostöös Võru Linnagaleriiga, viis erinevatesse Võrumaa koolidesse mitmeid eesti kunstnikke. MoKS liitus ideega 2013. a talvel ja sellest ajas saadik on 8 kunstnikku külastanud viit Põlva- ja Tartumaa kooli ning viinud koolides läbi väga erinevaid loometegevusi. Näiteks illustraator ja disainer Ulla Saar rääkis Võnnu Keskkoolis oma tööst ning näitas kaasavõetud joonistusi, misjärel asuti praktilise joonistamise kallale ning arutleti tehtu üle. Muusik ja kunstnik Ramo Teder, tuntud ka nime all Pastacas, oli Põlva Ühisgümnaasiumi kunstitundi kaasa võtnud lisaks joonistustele ka pillid, millel ta oma laule loob. Noored said ka ise proovida muusikategemist ja loomulikult käega katsuda ja lähedalt uurida põnevaid sirgeldusi.
Nende varasemate koolikülastuste ja õpetajatelt-õpilastelt saadud positiivse tagasiside põhjal otsustas MoKS projektiga jätkata ning nii külastavadki Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi ja Eesti Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi Kunstigaleriid rahastusel Põlva maakonna koole 9 loovisikut. Vastse-Kuuste kooli külastas armeenia illustraator Vahram Muradyan, kooli väisab veel muusik Argo Vals. Põlva Ühisgümnaasiumit külastavad fotograaf Madis Katz, saksa kunstnik- aktivist Mike Hentz, palestiina päritolu kanada performance kunstnik Basil AlZeri. Kanepi Ühisgümnaasiumisse sõidab soome kunstnik Jaana Kokko, Mooste Põhikoolis annavad tunde aga maalikunstnik Kaia Otstak ja ungari kunstnik Kitti Gosztola. Krootuse Põhikooli sõidab oma loomingut tutvustama Taavi Suisalu.
Usume, et tänu vahetule suhtlemisele paraneb arusaam kunstnikutööst ja levib loomingulis-mängulisem lähenemine argielule.
Have you ever thought to make your own residency program but don't have the space or facilities? If so, this may be for you. MoKS is now accepting proposals for 2015, more details HERE!
10.märtsist 30.maini 2014 pakub MoKS oma keldrikorrust väikesele eksperimendile. Nimelt on Mooste vallas siiani puudunud koht, kus noored saaksid koos käia ja ühiselt aega veeta. Nii sündiski grupi lastevanemate ja MTÜ Utsitajad eestvedamisel Mooste Noortekeskus, millele MoKS pakub ajutist peavarju. Sellega seoses resideerub MoKSis mai lõpuni ka noorsootöötaja Maarja Rand, kes panustab oma ideid ja energiat noortekeskuse käivitamisse. Me loodame väga, et Mooste vald leiab sügiseks noortekeskusele päris oma ruumid ja toetab jätkuvalt keskuse käigushoidmist.
Novembrikuu residentkunstnikud Anne- Liis Kogan ja Jorge Uriel Najera nõustusid väisama Vastse- Kuuste põhikooli. See oli meie esimene külastus selles koolis ja väga meeldiv. Kunstiõpetaja Kersti oli väga lahke ja paindlik, ning ootas vist tundi samasuguse õhinaga nagu lapsedki. Arvan, et Anne-Liisil ja Jorgel õnnestus laste ja õpetaja peades parajat segadust ja uudishimu tekitada, niiet loota on, et tänu nende esinemistele on maailmas mitu inimest juures, kes sõna " (kaasaegne) kunst" peale kohe nina ei kirtsuta või vähemalt ei haiguta.
Esimene kord andis tundi Anne-Liis, ta rääkis alguses natuke oma loomingust ning arutles seejärel lastega (sic! noortega) nähtu üle. Noored julgesid isegi oma mõtteid väljendada, ei pobisenudki silmi mahalüües omaette. Tunni lõpus jagas Anne-Liis laiali vanad analoog fotokaamerad ja tutvustas lühidalt kuidas neid kasutada. Noortele jäi ülesandeks teha nädala vältel lugu- portree, mis kirjeldaks kõige paremini neid endid.
Nädala pärast korjasime kaamerad ja filmid noortelt tagasi ning lasime ära ilmutada ja Anne Liis vaatas seejärel fotod koos noortega üle, ühiselt arutleti jäädvustatu üle. Paljud ei olnud kahjuks seda võimalust kasutanud ja olid jätnud lihtsalt pildistamata. Aga need fotod mis olid, olid väga intiimsed ja ausad. Meeldiv üllatus! Kui see oli lihtsalt nö käeharjutus ja kaamerate tehniline pool jäi põhjalikult üle vaatamata, siis noorte ja õpetaja soov oli edaspidi ka seda õppida. Nii saigi lubatud, et tuleme järgmisel aastal tagasi ja teeme veel ühe fototunni.
Sel hommikul kui Jorgega kooli läksime oli maha sadanud esimene lumi. Tee libe ja me jäime natukene hiljaks. Kulus natuke aega, et tehnika tööle saada ja Jorge võis oma jutuga alustada. Jorge kasutab oma loomingus palju elektroonikat ning ehitab ja programmeerib kõik ise. Seega otsustas ta teha ka noortega väikese elektroonika- ja keemiaworkshopi. Klassis oli vaid 2 tüdrukut ja ma vaatasin, et need vaesekesed kukkusid natuke näost ära :-) Kõigepealt õpetas Jorge kuidas teha paralleel ja seeriaühendust. Takistina kasutas ta hariliku pliiatsiga tehtud jooni. Nii oligi, et noored joonistasid natuke ja hõõrusid siis LED pirni haru joonistuse peal edasi tagasi, muutes niimoodi pirni valgusintensiivsust. Kui ühendused tehtud asuti kokku segama tossu- ja värvipommi materjale. Suhkur + kaaliumnitraat, pulber savipotti ja idee poolest pidanuks siis lühisesse aetud patarei selle süütama. Kuna aga patereid ei tahtnud kuidagi lühistuda siis pidi sädeme tegema ikka manuaalselt, tikuga. Seda sai tehtud õues ja suure õhinaga. Pulber põles ereda lilla leegiga ja tossas, nii et ka muu kooliseltskond akendele kogunes. Nii tüdrukud kui poisid olid nii õhinas, et ei märganudki tunni lõppemist ja ei tahtnud kuidagi järgmisse tundi minna.
Enne lahkumist sai kaheksandikele veel sõnad peale loetud, et nad oma uusi teadmisi ikka õiges kohas kasutaksid, sest me tahame ka edaspidi sellesse kooli kunstnikke tuua ja õpetaja samas koolis kunstiõpetajana jätkata.
